Rohkem infot ja registreerimine Piiblikursuse lehelt SIIN.

LNÜ riiulitel on taas müügil Taize laulik. Lauliku hinnaks on 5€. Ostes 10  on ühe hinnaks 4€ ja ostes 100 on tüki hinnaks 3€.
Postiga tellimiseks saatke oma soov lny@eelk.ee.
Laulik on saadaval ka Tartus Pauluse raamatupoes.

Seoses Vabariigi valitsuse kehtestatud eriorukorrale jäävad ära kõik avalikud kogunemised ja koosolekud. See mõjutab ka kiriku tööd. EELK kodulehel on ülevaade Konsistooriumi poolt kirja pandud korraldustest.
LNÜ lükkab edasi/jätab ära märtsi lõpus toimuma pidanud Noortejuhtide Semianri ning ära jääb ka noorteteenistus Isa Juurde.
Kogudustes jäävad ära nii lastetunnid, pühapäevakool, noortetunnid, leeritunnid, noortekad, noorteteenistused kui ka tavalised pühapäevased teenistused. LNÜ pani kirja mõned soovituslikud read noortejuhtidele.
Kuid kuidas hoida oma usuelu ja pühitseda pühapäeva sellisel erilisel ajal? Peapiiskop Urmas Viilma on pannud kirja oma mõtted. Neid on võimalik lugeda SIIT.

Olgem terved, targad ning Jumala rahu kõigile!

Päevakava ja programm SIIN.

1989 oli Euroopa ajaloos mitmeti pöördeline aasta. Meenutatakse mitmeid pöördelisi sündmusi nagu Berliini müüri langemine ja Balti kett. 80date lõpus puhusid Eestis uued tuuled. Nõukogude liit kaotas oma võimu ja inimesed hakkasid tulema kirikusse. Kogudustes tuldi tõdemusele, et meil on vaja võtta inimesi vastu, kuid me ei tea, mis nendega peale hakata.

Soomest oli kogu aeg olukorda jälgitud. Paljud Piibli ”smuugeldajad” ja Eesti sõbrad teadsid olukorda ja said aru, et nüüd on aeg tegutsema hakata. 1989 aasta 8.novembril tuli Soome kiriku kirikuvalisuses kokku toimkond, mis hakkas arendama edasi juba veidi varem tekkinud ideed, et Eestisse on vaja õppematerjale, mille abil ristiusku ja Piiblit eestlastele tutvustada. Selleks valiti Tallinna Pühavaimu toonase noortejuhi, Sirje Kiiviti, soovitusel neli Ankkuri -sarja õpikut. Ankkuri oli Soome keskkooli usuõpetuse õpik. Toimkond hakkas organiseerima Soomes üleriikliku korjandust nimega ”Armasta oma ligimest”, millega taheti jõuda igasse kogudusse. Soome kiriku välisabi andis ka garantii, et kui vajaliku raha kokku ei saada, annavad nemad puudujääva summa.

Raha kogumisel oli ka raskusi, kuid raamatud said trükitud. 800 000 raamatut on päris suur kogus. Need ladustati köigepealt Tallinna Kaarli kirikusse, kuna konsistooriumis ei olnud raamatute jaoks piisavalt ruumi. Neid kasutati leeriõpikutena Eesti kogudustes. Leerigrupid kasvasid väga suurteks ning Ankkuri sari oli väga suureks abiks selle töö tegemisel. Mõnes kohas kasutatakse Ankkuri sarja veel jätkuvalt.

Samal ajal hakati arutama ka koolitusalast koostööd. Eesti poolt oli selles osas aktiivne õpetaja Jaan Kiivit, kes sellel ajal teenisTallinna Pühavaimu kogudust. Lastetöötegijatele korraldati Soomes, Järvenpääl, veidi üle pooleaastane kursus. Seal osales 30 eestlast. Suomen Lapsityön Keskus (Soome Lastetöö Keskus) saatis ka palju koolitajaid Eestisse. Lastetöötegijad, kes olid aastaid teinud põrandaalust pühapäevakooli ilma abimaterjalideta, said nüüd hoopis uusi võimalusi. Oli vaja juurde koolitada ka palju uusi lastetöötegijaid, sest lapsi tuli kirikusse aina juurde.

Noortetöös oli asi hoopis keerulisem. Kui nõukogudeaegne laste- ja noortetöö ära lagunes, ei olnud omavalitsustel midagi asemele pakkuda. Kirik võttis laste- ja noortetöö tegemise kohe üle, sest see polnud ju kogudustes päris otsa saanudki. Aga noortejuhte oli vaja. Noortejuhtide koolitusi korraldasid soomlased EELK noorsootöö toimkonnaga ja hiljem koos EELK Noorsootöö Keskusega. Planeeriti ka noorsootöö põhikursust Usuteaduse Instituuti, nii et see kuuluks tulevaste vaimulike õppe juurde, kuid see on veel valmimisjärgus…

1990 Viljandi, EELK kirikunoorte päevad “Aeg on…”

Taasalustati EELK Kirikunoorte päevad. Esimesed okupatsioonijärgsed noortepäevad toimusid Viljandis 1990 aastal. Seda olid planeerimas ja toetamas ka soomlased, nagu veel ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Aastal 1992, kui seoses valuutavahetusega oli köik toit poodidest ära korjatud, tuli noortepäevade toit Soomest, Suomen sokerilt (Soome Suhkur). Tihti toodi Eestisse külakostiks kas koopiapaberit või hoopis koopiamasin, ja nii sai töö jätkuda. Hoopis eriline juhtum oli nn Snickers-gate aastal 1992.

Kõike seda ajalugu meenutasime reedel, 8. novembril 2019, Usuteaduse Instituudis peetud seminaril ”30 aastat tööd üle lahe” ning sellele eelneval õhtul korraldatud tänuõhtusöögil. Osalejate hulk koosnes valdavalt soomlastest, aktiivsetest estofiilidest ning soome kristliku kasvatustöö organisatsioonide esindajatest kuni juhtideni välja. Eestlasi oli ikka ka hulgas, nii neid, kes pöördelistel aastatel juba kasvatustööga tegelesid kui ka neid, kes praegu on käe adra külge pannud.

Nende kahe päeva jooksul saime kuulda isiklike mälestusi ja kogemusi ning vaadelda ka Eesti ja Soome, kahe vennasrahva ja sõsarkiriku suhet ning selle arengut. Jõudsime tõdemuseni, et nüüd oleme juba viimased kümme aastat olnud täitsa uues olukorras. Eesti noored on väga  kosmopoliitsed ja Soome ei ole nende jaoks kuidagi ahvatlevam kui muud maailma riigid. Vabatahtlikkus on mõlemas kirikus olulises rollis, Eestis juba ammu ja Soomes üha rohkem. See on valdkond, kus eestlased saavad olla soomlastele eeskujuks ja abiks,

nagu varem olid soomlased eestlastele abiks professionaalses laste- ja noortetöös. Tõdeti ka, et nüüd on ilmselt aeg lasta uutel põlvkondadel tegutseda, luua suhteid ja ehitada sõprussildu üle Soome lahe. Oluline oli 30 aastat tagasi ja on ka täna teadmine, et oleme üksteise jaoks olemas, kui on vaja. Seda üksteise jaoks olemas olemist oli ka seminaril tunda.

Seminaripäeva lõpetasime Pühavaimu kirikus armulauaga tänupalvusega. Mälestasime ka neid, kes on selles töös osalenud, aga nüüd juba taevakoju jõudnud, ja palvetasime tulevaste põlvkondade eest. Kuidagi eriline oli öelda palvuse lõppedes ”Tänu olgu Jumalale!”

Kui sinul on ka mälestusi või meenutusi laste- ja noortetööst 90-ndate algusest või Soomega koostööst siis saada need meile lny@eelk.ee. Soovime ka sinu lugu kuulda.

Jõuluaeg on vaikselt saabumas ning alati on vaja uusi viise, kuidas jõululugu jutustada. LNÜ pani eelmisel aastal kokku materjali, mis aitab pärlite abil seda lugu jutustada. Ei puudu inglid, karjased, sõim ega ka Maarja. Jõulupärlid saab hiljem omale käe ümber panna ning lugu ka teistele jutustada. Kindlasti on see hea tegevus pühapäevakooli või lastekirikusse. Laps saab ise omale käevõru meisterdada ning selle hiljem endale kaasa võtta ja ka sõpradele jutustada. Tegevus sobib tegelikult ka täiskasvanutega tegemiseks.

Komplekti kuuluvad pärlid, kumm ja vihik looga. Komplekti hind on 2€. Kui tellid rohkem kui 10 komplekti on hinnaks 1,50€. Tellimiseks saada meile e-mail lny@eelk.ee. Saame ka postiga saata (arvele lisandub saatmiskulu).

Täpsemalt infot SIIN.